Maksuvõla ajatamine ja sellega seotud 01.01.2009 jõustunud maksukorralduse seaduse muudatused

Helmut Pikmets
vandeadvokaat ja partner

Rahvusvaheline finantskriis on kandunud tänaseks jõuliselt edasi reaalmajandusse. Finantskriisiga kaasneb üldjuhul ka usalduskriis, mis omakorda mõjub majandusele tervikuna negatiivselt. Selle tagajärjel halvenevad võlgnike ja võlausaldajate suhted ning seda ka avalik-õiguslikes (sh maksuõiguslikes) suhetes. Kuigi seadused sätestavad rohkesti tingimusi ning annavad (maksu)võla kustutamiseks erinevaid võimalusi (näit saneerimismenetluse käigus kokkulepe võla vähendamiseks ja tasumise ajatamiseks), on maksumaksjal võla tasumise soovi ja raskuse korral kõige mõistlikum saavutada maksuhalduriga kokkulepe maksuvõla tasumise ajatamiseks.

 

Käesolevas artiklis käsitletakse maksuvõla ajatamisega seonduvat, sh 01.01.2009 jõustunud maksukorralduse seaduse muudatusi.
 
Maksuvõla ajatamist reguleerivad peamiselt maksukorralduse seaduse (MKS) 10. peatüki §-d 111–113 ja 11. peatüki § 117 lg 2 ning rahandusministri määrus (ajatamise kord)1.

Ajatatav maksuvõlg

 

Maksuhalduril on õigus ajatada maksumaksja taotluse alusel maksumaksja maksuvõla tasumine (MKS § 111 lg 1). Maksuvõlg on MKS § 32 tähenduses maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.

 

Erinevalt varem kehtinud regulatsioonist (MKS § 111 lg 2)2 on täna võimalik ajatada ka kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvate maksude tähtpäevaks tasumata jätmisel tekkinud maksuvõlga ja samuti kinnipeetavat tulumaksu.

 

Eraldi vajab käsitlemist vaidlustatud maksuvõla ajatamine. Maksumaksja võib sattuda olukorda, kus maksuhaldur on teinud maksumaksjale maksuotsuse, mida maksumaksja ei aktsepteeri ja vaidlustab. Kui maksumaksja soovib vaidlusaluse maksuvõla ajatada, on küsimus selles, kas selline tegevus kahjustab maksumaksja huve maksuotsuse üle peetavas kohtuvaidluses. Riigikohus on leidnud, et maksuvõla ajatamisel ei ole maksukohustusele siduvat tähendust3. Samuti märkis Riigikohus viidatud lahendis, et ajatada saab ka vaidlustatud maksuvõlga.

 

Vaidlust on tekitanud küsimus, kas maksuvõlga on võimalik ajatada osaliselt. Tihti esineb olukordi, kus maksusummat ei ole vaidlustatud ja maksumaksja soovib seda ajatada, kuid maksuhalduri arvepidamises kajastub intressivõlg, mis on siduvalt kindlaks määramata, st maksuhaldur ei ole esitanud maksumaksjale intressinõuet. Intressivõlg ei pruugi olla aga õige, näiteks aegumisega seoses on intressikohustus lõppenud. Maksuhaldur peab aga viimase aja praktikas võimalikuks ajatada üksnes kogu maksuhalduri arvepidamises kajastatud maksuvõlg, sh näiteks aegunud intressivõlg.

 

Seejuures on oluline silmas pidada, et maksuhalduri diskretsiooni teostamiseks antud volituse piirid on määratletud nii MKS § 112 lg-s 2 sätestatud kaalutlemise asjaoludega kui ka taotluses esitatuga. MKS § 111 lg 3 sätestab, et maksukohustuslane esitab maksuvõla ajatamiseks põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava. Sisuliselt tähendab see, et ajatamist taotleval maksukohustuslasel on õigus määrata oma taotluse ese ja ulatus. Kui aga intressinõue esitatakse ja selle õiguspärasus selgeks vaieldakse, on maksumaksjal võimalik valida, kas esitada ka intressi ajatamise taotlus. Vaidlus maksuvõla üle ei tohi takistada vaidlustamata maksuvõla ajatamist.

Ajatamise taotlus ja selle menetlemine

 

Maksuvõla ajatamiseks peab maksumaksja esitama Maksu- ja Tolliameti (MTA) lähimale piirkondlikule struktuuriüksusele põhjendatud kirjaliku taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava (MKS § 111 lg 3 ja ajatamise korra § 1 lg 1). Maksumaksja peab taotluses selgitama, miks on maksuvõlg tekkinud, ja põhjendama ajatamise vajadust. Maksuhalduril on üksnes makseraskustes maksukohustuslase taotlusel õigus ajatada tema maksuvõla tasumine. See tähendab, et maksukohustuslane võib ajatamist taotleda, kui ta ei ole sel hetkel suuteline maksuvõlga tasuma, kuid ta on võimeline seda edaspidi tegema. Kui isik on võimeline maksu tasuma ning tasumise tulemusel ei satu isik raskesse olukorda, pole ajatamine põhjendatud. Maksuhaldurile on antud õigus teostada otsustusdiskretsiooni (kaalutlusõigust)4, mille kaalutlemise esemeks olevad asjaolud on sätestatud MKS § 112 lg-s 2: maksukohustuslase varaline seisund, majandusnäitajad, varasem maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine, maksuvõla ajatamise otstarbekus ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsus. Maksuhalduril on eeltoodud asjaolude kindlakstegemiseks õigus nõuda vajalike dokumentaalsete tõendite esitamist.5

 

Kuigi seadus ei sätesta ajatamisperioodi pikkust ega maksete minimaalsete suurust, soovitab MTA oma koduleheküljel, et maksumaksjad taotleksid võimalikult lühikest (1–1,5 aastat) graafikut põhjendusega, et tasumata maksusumma osale lisandub iga päev 0,06% intressi, mis teeb aastaseks intressimääraks 21,9%. Siinkohal on vajalik juhtida tähelepanu MKS § 117 lg-s 2 sätestatud maksuhalduri võimalusele vähendada intressimäära kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Kuna MKS sätestatud intressimäär sisaldab nii tasu raha kasutamise eest kui ka sanktsiooni maksukohustuse täitmata jätmise eest, on intressimäära vähendamine maksuvõla ajatamisel alati põhjendatud, sest põhimõtteliselt on tegemist uute maksetähtaegade kinnitamise kokkuleppega.
 
Intressi puhul on veel oluline märkida, et tulenevalt TuMS § 34 p-st 3 ei ole ettevõtlustulust lubatud MKS alusel tasutud intresse maha arvata ning intressi tasumisel tuleb deklareerida ja tasuda tulumaks. Et seadus ei piira teistes era- ega avalik-õiguslikes suhetes makstud intressi ettevõtlustulust mahaarvamist, koheldakse maksuvõla ajatamisel isikuid põhjendamatult erinevalt, mistõttu võib TuMS § 34 p 3 intresse puudutav osa olla vastuolus põhiseaduse §-s 12 sätestatud ühetaolise maksustamise põhimõttega.
 
Maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõla ajatamisel tagatist (MKS § 112 lg 3). Ajatamise korra § 5 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur nõuda tagatisena kolmanda isiku käendust, raha maksmist maksuhalduri deposiiti, registerpandi või hüpoteegi seadmist. Maksuhalduri üldlevinud nõue on, et tagatisvara ja pandisumma peab 1/3 ulatuses ületama võlasumma. Selline nõue on aga õigusvastane. Kui maksuvõla ajatamise eelduseks on maksumaksja ajutine maksejõuetus, siis käenduse aktsepteerimisel on oluline, et käendaja ise oleks maksejõuline.

 

Ajatatud maksuvõla suhtes rakendatav maksusaladus on MKS-s sätestatud vastuoluliselt. MKS § 14 lg 5 sätestab, et kui maksuhaldur on maksuvõla tasumise ajatanud, on ta kohustatud väljastama maksumaksjale või kolmandale isikule nende nõudmisel tõendi maksuvõlgade puudumise kohta ajatatud maksuvõla osas. MKS § 27 lg 1 p 5 sätestab aga vastupidiselt eelnevale, et maksuhaldur võib maksumaksja nõusolekuta ja teadmiseta avaldada igaühele ajatatud maksuvõla suuruse ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse. Praktikas toimib see nii, et maksuhaldur väljastab paberkandjal küll tõendi võla puudumise kohta, kuid samal ajal on võlgnevus maksuhalduri koduleheküljel ikkagi kajastatud. Eeltoodud vastuolu tuleks seadusandjal kaotada, eelistades siinjuures maksumaksja õigusi ja huve. MKS § 27 lg 1 p 5 kehtetuks tunnistamine oleks kooskõlas ka Riigikohtu otsuses toodud järeldustega, mille kohaselt ei saa kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamise või kohustuse täitmise peatamise korral väita, et kohustus on täitmata, st et maksumaksjal on maksuvõlg.6

Taotluse rahuldamata jätmise ja ajatamisotsuse kehtetuks tunnistamise alused

 

MKS § 112 lg 4 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta maksumaksja taotlus rahuldamata, kui:


1) taotluse põhjendus ei ole piisav;
2) ajatatava maksuvõla kohta on tehtud korraldus tasuda see 48 tunni jooksul;
3) maksumaksja ei pea raamatupidamis- ja maksuarvestust ega säilita dokumente;
4) maksumaksja ei esita tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist piisavaks;
5) pankrotivõlgniku tehtud kompromiss ei võimalda kohustusi täita või
6) esineb muu põhjus, mille tõttu ei pea maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.

 

Kuigi MKS § 112 lg 1 sätestab, et taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida, tekitab enim vaidlusi otstarbekuse kaalutlusel keeldumise alus.

 

Ebamõistlikult piirab õigusi keeldumise alusena ajatatava maksuvõla suhtes eelnevalt tehtud korraldus tasuda võlg 48 tunni jooksul. MKS § 129 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse saamisest arvates, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et võla sissenõudmisega viivitamise korral muutub võla sissenõudmine võimatuks. Hiljem võib aga selguda, et kahtlus ei olnud põhjendatud või langeb kahtluse põhjustanud asjaolu ära (näiteks on maksumaksja valmis andma tagatise). Kui maksukohustuslane saab korralduse tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul, tuleb selle vaidlustamist põhjalikult kaaluda, et välistada hilisemad takistused maksuvõla ajatamisel.

 

MKS § 113 lg 1 annab maksuhaldurile võimaluse tunnistada maksuvõla ajatamise otsus või intressimäära vähendamine kehtetuks7, kui maksumaksja ei täida:


1) maksuvõla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise ajal tähtaegselt oma jooksvaid makse või


2) asjaõigusseaduses sätestatud kohustust hoida maksuvõla tagamiseks pandiga koormatud asja või ei esita tagatise väärtuse vähenemise korral maksuhalduri poolt aktsepteeritavat asendustagatist.

Maksuhalduri otsuste vaidlustamine

 

Maksumaksjal on õigus vaidlustada maksuvõla ajatamisest keeldumise otsus või ajakava kehtetuks tunnistamise otsus vaide- või kohtumenetluses 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest.

 

Kohtule kaebuse kohese esitamise kasuks räägib võimalus saada kohtult esialgne õiguskaitse. Maksumaksja huvide kaitsmise seisukohast tuleb lisaks maksuvõla ajatamisest keeldumise otsuse või ajakava kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise nõudele paluda kohtul keelata maksuhalduril maksuvõla sundtäitmine. Esialgse õiguskaitse taotluses tuleb kohtul paluda peatada vaidlustatud haldusakti täitmine ja keelata maksuhalduril kuni kohtumenetluse lõpuni maksuvõla sundtäitmine.

 

1Rahandusministri 30.04.2002 määrus nr 60 “Riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord”. – RTL 2002, 55, 805; 2008, 105, 1499.
2Kehtetu alates 01.01.2009.
3Riigikohtu halduskolleegiumi 27.04.2006 otsus asjas nr 3-3-1-9-06.
4MKS § 12: “Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve.”
5Näiteks bilanss ja kasumiaruanne ning rahavoogude prognoos.
6Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2008 otsus asjas nr 3-3-1-21-08.
7Nimetatud meetmeid võib maksuhaldur ka koos rakendada, sh arvestada ajatatud maksuvõlalt tagasiulatuvalt intressi tavalises (MKS § 117 lg-s 1 sätestatud) määras.


Maksuõiguse valdkonna kontaktisik:
Helmut Pikmets

vandeadvokaat ja partner

Tel: +372 626 4300
helmut.pikmets@varul.ee

Tallinna kontor
Ahtri 6A
10151 Tallinn
Tel: 626 4300
Faks: 626 4306
Tartu kontor
Kaluri 2
51004 Tartu
Tel: 730 1610
Faks: 730 1620
2009 © Advokaadibüroo Paul Varul. Kõik õigused kaitstud