Äriühingu maksuvõla eest võib vastutada ka juhatuse liige

Vaido Põldoja
vandeadvokaat

Maksuhaldur on viimasel ajal hakanud pitsitama maksuvõlgades ettevõtete juhte. Tihti arvatakse, et kui äriprojekt kõrbeb, siis vastutab võlausaldajate ees äriühing, mitte selle omanikud ega esindajad, sh juhatuse liikmed. Selline arusaam ei ole aga õige.

 

Vastutuse piirangute suhtes kehtib loomulikult mitu erandit. Näiteks on äriseadustiku ja võlaõigusseaduse alusel äriühingul ja äriühingu võlausaldajal võimalik esitada kahjunõue juhatuse liikme vastu. Raamatupidamisnõuete eiramise ja pankroti põhjustamise eest võib juhatuse liiget karistada koguni kriminaalkorras. Eraldi on sätestatud juhatuse liikme vastutus äriühingu maksuvõla eest, mida allpool täpsemalt käsitlemegi.

Juhatuse liikme kohustused

 

Juhatuse liikme üldise hoolsuskohustuse nõue tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi hoolega, mida juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatakse, ning olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriseadustiku kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega.

 

Maksuõiguses sätestab juhatuse liikmele eraldi kohustused aga maksukorralduse seadus (MKS). MKS § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava (ehk siis äriühingu) vara arvel. Peamine rahaline kohustus on maksu tasumine. Maksu tähtajaks tasumata jätmisel tekib maksuvõlg (MKS § 32).

 

Seega tekib küsimus, kas ja mis tingimustel saab maksuhaldur nõuda äriühingu maksuvõla täitmist äriühingu juhatuse liikmelt.

Juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla tasumise nõudmine

 

Tahtlus või raske hooletus

 

MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab äriühingu seaduslik esindaja maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Kui tahtlikult või raskest hooletusest MKS rikkumise tõttu äriühingu maksuvõla eest vastutavaid isikuid on mitu, vastutavad nad solidaarselt (MKS § 40 lg 2). MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest.

 

Riigikohus on võtnud nende sätete põhjal juhatuse liikmele äriühingu maksuvõla eest vastutuse tekkimise tingimused kokku alljärgnevalt:1

  •  juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;
  • rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine;
  • sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

Kuna maksu- ja haldusmenetluse normid ei defineeri “tahtlust” ega “rasket hooletust”, tuleb pöörduda eraõiguse poole. Võlaõigusseaduse § 104 kohaselt on hooletusega tegemist juhul, kui äritegevuses ei olda hoolas. Raske hooletus tähendab vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist. Tahtlusega on tegu aga siis, kui äriühingu juht soovib õigusvastase tagajärje saabumist õigussuhte tekkimisel, täitmisel või lõppemisel.

 

Vastutuse kohaldamise kohta on Riigikohus märkinud, et juhatuse liikme süü on individuaalne, s.t et iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada eraldi. On võimalik, et mõni juhatuse liige pole erinevalt teistest süüdi või et juhatuse liikmete süü vorm on erinev. Eriti suur koormus on raske hooletuse tuvastamisel ja motiveerimisel, sest kerge hooletus ei too kaasa juhatuse liikme vastutust. Juhatuse liige aga ei pea hakkama oma süütust tõendama, kui maksuhaldur ei ole konkreetse juhatuse liikme süüd millegagi põhjendanud, leidis Riigikohus2.

 

Enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlg

 

Kuigi enne 01.07.2002 (MKS jõustumine) tekkinud maksuvõlg ei pruugi aegumise sätete tõttu enam suures osas aktuaalne olla, võivad aegumise peatumise sätete tõttu ja maksu määramisel pärast 01.07.2002 jõustunud MKS-i esile kerkida ka n-ö vanad asjad.

 

Seetõttu on oluline teada, et Riigikohtu seisukohtade alusel ei saa enne MKS jõustumist tekkinud äriühingu maksuvõlga juhatuse liikmelt vastutusotsusega sisse nõuda, sest enne 01.07.2002 kehtinud MKS sellist võimalust ette ei näinud. Äriseadustiku sätted juhatuse liikme vastutuse kohta ei ole siinjuures asjakohased, leidis Riigikohus3.

 

Juhatuse liikme vastutust ei saa siiski täielikult välistada ka enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõla puhul. Nimelt võib maksuhaldur esitada kriminaalmenetluse korral nõude juhatuse liikme vastu, kes peab sel juhul olema kuriteo toime pannud.

 

Vastutusotsuse tegemine

 

Nagu eespool märgitud, saab maksuhaldur juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõlga sisse nõuda MKS § 96 lg 1 alusel koostatava vastutusotsusega.

 

Vastutusotsus peab vastama maksuotsuse üldistele nõuetele. Samuti peab vastutusotsusest olema näha vastutuse kohaldamise alus: miks leiab maksuhaldur, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest MKS-st või maksuseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud.

 

Vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul, mis on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg aga kuus aastat. MKS ei täpsusta samas, kuidas mõjutab äriühingule maksu määramise aegumistähtaja peatumine (MKS § 99 lg 1) vastutusotsuse tegemist. Sel teemal toob selgust ilmselt alles tulevane kohtupraktika.

 

Juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse üksnes pärast seda, kui äriühingu suhtes on maksuhaldur või kohtutäitur alustanud maksuvõla sundtäitmist läbi äriühingu rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele sissenõude pööramise ning kolme kuu jooksul ei ole maksuhalduril või kohtutäituril õnnestunud võlga sisse nõuda, või kui äriühingule on välja kuulutatud pankrot.

 

MKS keelab vastutusotsuse tegemise juhul, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, kui maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Maksuvõlga ei ole näiteks juhul, kui maksuhaldur või kohus on maksuotsuse täitmise peatanud4.  Maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat alates kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

 

1Riigikohtu 31.10.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-05, p 12.
2Viide 1, p 13 ja 15.
3Viide 1, p 12.
4Riigikohtu 16.06.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-21-08, p 10.

Helmut Pikmets

vandeadvokaat ja partner

Tel: +372 626 4300
helmut.pikmets@varul.ee

Tallinna kontor
Ahtri 6A
10151 Tallinn
Tel: 626 4300
Faks: 626 4306
Tartu kontor
Kaluri 2
51004 Tartu
Tel: 730 1610
Faks: 730 1620
2009 © Advokaadibüroo Paul Varul. Kõik õigused kaitstud