Juhtorgani liikme vastutus
Advokaadibüroo Paul Varul infokiri
November 2009
Praeguse majanduskriisi olukorras, kus maksejõuetute äriühingute arv jätkuvalt suureneb, on juhtorganite liikmete vastutuse küsimused muutumas üha aktuaalsemaks. Meie seekordne uudiskiri ongi pühendatud äriühingute juhtorganite liikmete vastutusele. Eesmärgiks on anda juhatuse ja nõukogu liikmetele nõu, kuidas käituda nii, et ei oleks põhjust nende vastutuse kohaldamiseks. Ka rasketes oludes, kui äriühingul ei lähe kõige paremini, saab käituda nii, et juhtorgani liikmetele midagi isiklikult etteheidetavat ei ole. Selleks on oluline täpselt teada, millised on juhtorgani liikmete peamised kohustused ning milles seisneb nende vastutus. Samuti selgitame, kuidas on äriühingul võimalik nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist ning milline on juhatuse liikme kriminaalõiguslik vastutus. Analüüsime ka võlausaldaja võimalusi nõuda otse juhatuse liikmelt kahju hüvitamist.
|
Paul Varul
Vastutatakse alati millegi eest. Juriidilise isiku juhtorganite (juhatus ja nõukogu) liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumise eest. Vastutuse üle otsustamiseks tuleb kõigepealt otsida vastust küsimusele, kas juhtorgani liige on mingit oma kohustust rikkunud. Kui ta seda teinud ei ole, ei saa rääkida ka tema vastutusest.
Loe edasi »
|
Ants Mailend
Kahaneva nõudluse ja kasvava konkurentsi olukorras tulevad juhtimisvead tõusva turuga võrreldes selgemini välja. Kui äriühingu jätkusuutlikkuse ohustamist pole põhjustanud mitte objektiivsed asjaolud, vaid ebaõige juhtimine, tõuseb õigustatult küsimus juhtorgani liikme vastutusest.
Loe edasi » |
Aldo Kaljurand (18.03.1971-30.09.2009)
2008. aasta jooksul algatasid kohtud Eestis 1186 pankrotimenetlust, milles koguni 335 lõppesid raugemisega. Teatavasti lõpetab kohus pankrotimenetluse – pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele – juhul, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
Loe edasi » |
Marko Kairjak
Majanduse tormituultes omandab isiku põhiõiguste vaatepunktist äärmuslikemaid vahendeid kasutav karistusõigus üha rohkem tähendust ka ühingujuhtide tegevusele hinnangute andmisel. Keerulistes oludes tehtud otsused võivad hiljem osutuda sedavõrd vääraks, et nii ühingule endale kui ka võlausaldajatele tekitatud kahju tõstatab küsimuse tahtlikust õigusrikkumisest ning samal ajal ka sellest, kas toime on pandud kuritegu.
Loe edasi » |
|
